Autoriõiguse seaduse üheks olulisemaks teemaks saab olema selle selle ühildumine meie igapäevase Internetiga. Jättes kõrvale internetipiraatluse, on autoriõiguse reguleerimasalas ka kõik need sajad tuhanded tekstid, fotod, filmid, joonistused jms, mis luuakse igapäevaselt Eesti õigusruumis ja tehakse Internetis kättesaadavaks. Selliseid õigussuhteid iseloomustab see, et nende eesmärk ei ole tegeleda ettevõtlusega ja sellest ei loodeta saada rahalist tulu. Teoste loomisel ei ole esmatähtis autori kui looja positsioon ning puudub ka huvi kontrollida teoste levikut ja kasutamist. Kokkuleppel võiks neid nimetada sotsiaalsuhete teosteks (võib pakkuda ka paremat mõisetet). Arvestades seda, et kehtiv autoriõiguse seadus on muutunud eelkõige loomemajanduse õigussuhete reguleerijaks, siis tekib küsimus, millisel määral ja mis ulatuses peaks seadus reguleerima ka sotsiaalsuhete teoste õigusi. Küsimus haakub nii vaba kasutusega kui ka lepinguõigusega teemaga. Kas riik peab selliseid õigussuhteid reguleerima ning mis oleks sellise reguleerimise eesmärk. Kas selliseid õigussuhteid on üldse võimalik reguleerida? Esmane reaktsioon on suunas, et sellised õigussuhted peavad olema vabad riigipoolsete normide seadmisest. Lähtuma peaks lepinguvabaduse põhimõttest ning iga autor otsustab, millisel viisil ja kuidas ta teoseid üldsusele pakub. Seega praegune lähtepunkt on selline, et autoriõiguse majandus ja kutsetegevuse lepingud tuleb seaduses selgelt eristada sotsiaalsuhete teostega tehtavatest tehingutest. Mida arvad sina, hea kodanik ja ettevõtja?
Majandus- ja kutsetegevuslepingud eraldada sotsiaalsuhetest
June 1st, 2009Tasu saamise õigus – kas iseseisev õigus
June 1st, 2009AutÕS § 14 järgi on autoril õigus saada tasu teose kasutamise eest ning seni kuni ei ole saavutatud kokkulepet on teose kasutamine keelatud. Tööstus loeb sellist õigust üheks varaliseks õiguseks. Rahvusvahelises ja EL õiguses ei ole tasu saamise õigus eraldiseisev varaline õigus. Autorilepingud on litsentsilepingud – seega laieneb neile VÕS vastav peatükk ja selle § 368 sätestab, et „litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)“. Lisaks sätestab VÕS § 28 lg 1, et „majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised“. Lisaks sätestab AutÕS § 13 lg 1, et autoril on õigus saada tulu oma teose kasutamisest.
Siit tekib küsimus, kas AutÕS peab sisaldama tasu maksmise nõuet varalise õigusena? Arvestama peab sellega, et tänapäeval tehakse autoriõiguse valdkonnas tuhandeid tehinguid, mille puhul autor ei taha tasu saada (nn copyleft liikumised, Creative Commons-litsentsid jms). Kas tasu maksmine peab olema lepinguõiguse või varaliste õiguste kataloogi teema?
Varaliste õiguste kataloog – kinnine või lahtine loetelu
June 1st, 2009AutÕS § 13 osas tekib küsimus, kas tegemist on ammendava õiguste loeteluga või annab see võimaluse ka selliste õiguste tekkimiseks, mida seaduses ei ole nimetatud. Õiguspraktikas on seni lähtutud põhimõttest, et tekkida saavad need õigused, mis seaduses on nimetatud. Samas § 13 lg 1 sõnastus viitab mitteammendavale loetelule. Üks võimalus olukorra lahendamiseks oleks selgelt kehtestada, et varaliste õiguste kataloog on ammenduva loeteluga s.t. seadusandja kehtestab kindla loetelu õigustest, mis teose loomisel tekivad ning väljaspool loetelu ei saa õigusi tekkida. See aitaks vältida nn „hallide alade” tekkimist ning selline selgepiiriline loetelu oleks eelkõige kasutajate huvides, sest õigused on seaduses kirjas ning tööstus ei saa kasutada uusi õigusi. Tööstuse jaoks tähendaks see seda, et õiguste rikkumiste kaitsel saavad nad tugineda ainult konkreetsetele õigustele ning ei saa edaspidi kasutada viidet “samaviisilisele kasutamisele”. Arvestades senist kohtupraktikat, ei tooks selline muudatus olulisi muudatusi, sest kohtud hindavad nõudeid konkreetse varalise õiguse rikkumise alusel. Selline täpsustus aitaks ka vältida vaidlusi kasutajate ja tööstuse vahel teemadel, kas võin kinkida DVD või raamatu sõbrale. Kehtivas õiguses on selle vastus jäetud tööstuse otsustada. Ammendava loetelu puhul saaks tööstus seda otsutada, siis kui seadusandja annab neile kinkimise ainuõiguse.
Isiklike õiguste kataloog
June 1st, 2009Berni Konventsioon kui ainus rahvusvaheline konventsioon, mis isiklikke õigusi reguleerib, sisaldab artiklis 6bis kaks isiklikku õigust: 1) õigust autorsusele ja 2) õigust vaidlustada mis tahes moonutamine, lühendamine või muu muutmine või teose väärtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Esimene punkt on hõlmatud kehtivas seaduses § 12 lõike 1 punktidega 1 ja 2 (õigus autorsusele ja õigus autorinimele). Berni konventsiooni artikkel 6bis punkt 2 on kehtivas õiguses „lahutatud“ kolmeks – AutÕS § 12 lg 1 p 3-5 (õigus teose puutumatusele, õigus teose lisadele ja õigus autori au ja väärikuse kaitsele). Selline jaotus on aga praktikas tekitanud tõlgendamise küsimusi, nt teose puutumatusele vs varaline õigus teose töötlemisele (AutÕS § 13 lg 1 p 5). Kuidas toimida töösuhete korral, kui varalised õigused kuuluvad seaduse alusel tööandjale ja isiklikud õigused on autorile? Mis erinevus on teose puutumatusel ja arranžeerimisel? Kas õigus teose lisale rikkumine on ka teose puutumatuse rikkumine? Mille poolest erineb töötlemise õigus õigusest teose lisadele (AutÕS § 35)?
Üks võimalus lahendada isiklike õiguste kataloogi küsimus oleks viia muutmise, töötlemise, arranzheerimine ja lisade õigus varaliste õiguste kataloogi. Sellega jääks autorile isiklik õigus vaidlustada, mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses, pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, juhul kui eeltoodud tegevus kahjustab autori au ja väärikust. Teose puutumatus, õigus lisadele ja tuletatud teoste loomine oleks varaline õigus.
Vaba kasutus
May 29th, 2009Autoriõiguse seaduses on vaba kasutuse normid peamiselt IV peatükis. Vaba kasutus õigus on Euroopa Liidu ainupädevuses, st liikmesriigid saavad teha valikuid direktiivides kehtestatud piirides. Eesti Vabariik on rakendanud kõik EL õiguse vaba kasutuse normid. Autoriõiguse seaduse uue teksti koostamisel saab seega eelkõige teha muudatusi olemasolevate vaba kasutuse normide sõnastuse parandamiseks. Eelkõige huvitab meid arvamus AutÕS § 19 osas, st tsiteerimise ja refereerimise vaba kasutus ning kasutamine õppe ja teaduslikel eesmärkidel. Õiguspraktikas on tekitanud küsimusi tsiteerimise ulatus ja eesmärk. Kas tsiteerida saab ka lisaks tekstile pilte ja filme? Kas tsiteerimise õigus on kahaldatav ka interneti keskkonnas? Kas tsiteerimiseks saab lugeda ka linkide kasutamist ja mis tingimustel? Kas tsiteerimise maht on erinev ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil kasutamisel? Vaba kasutuse eelduseks on õiguspäraselt avaldatud teos. Kes hindab teose avaldamise õiguspärasust? Kas mitte õiguspäraselt avaldatud teosed võivad olla vaba kasutuse aluseks?
Austatud autoriõiguse praktikud, kriitikud ja sidusrühmad
May 15th, 2009Kultuuriministeerium kutsub kõiki huvilisi tegema ettepanekuid ja märkusi autoriõiguse seaduse muutmiseks. Kehtivat õigusakti on muudetud 25 korda ning selle käigus on paratamatult muutunud ka seaduse struktuur ja sõnatus. Kultuuriministeeriumi algatusel on koostamisel autoriõiguse seaduse uus tekst, mille eesmärk on paranda kehtiva seaduse struktuuri, termineid ja sõnastust. Ühtlasi on see ka hea võimalus hinnata mitmeid seaduse norme ning teha järeldusi nende kohaldamisest ja puudustest. Eelkõige huvitab meid tagasiside sellest, kas üks või teine norm täidab oma eesmärki ning milline võiks olla selle sisu ja sõnastus tänases autoriõiguse praktikas. Samuti oleme tänulikud kommentaaride eest, mis hindavad kehtiva seaduse teksti keelelist arusaadavust. Hea oleks kui ettepanakute ja märkuste korral arvestatakse ka välislepingute ja Euroopa Liidu õigusega. Püüame koondada antud veebilehele teemad, mis on seotud seaduse uue teksti eelnõu väljatöötamisega ning teema kommentaride kaudu anname ka saadetud ettepanekutele ja märkustele tagasisidet. Tegemist on mitteameliku seaduseelnõu koostamise mudeliga ning ei asenda seadusrühma ametliku väljatöötamist. Antud veebilehe kaudu valime olulised ettepanekud ja märkused ning arutame neid eelnõu töögrupis. Ettepanekute ja märkuste palun lisada iga teema juures kommentaaride kaudu, seejuures palume märkida ka oma nimi ning millist sidusrühma esindate. Lisame iga teema kommentaaride juurde ka hinnangu, kas selline ettepanek on tänases õigusruumis võimalik. Veebilehe toimetajaks on Kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakond.